Alates millisest päevasest piimatoodangust muutuvad tiinestamiseks mitte sobivad vanad lehmad vähem tasuvamaks kui nende noored viljakad laudakaaslased?
Mida teha lehmadega, kes enam ei tiinestu või mingil muul põhjusel jäävad seemendusplaanist välja? Kas lüpsta edasi nii kaua kuni nad ise kinni jäävad või võimalikult kiiresti tapamajja viia? Küsimus on eriti terav juhul, kui laudakohtadega on kitsas. Sellistel juhtudel tasub mõelda, mis on „asendusaeg“ vanade lehmade puhul.
Lõpuks jääb ülesse ikkagi küsimus, kui palju karjast välja minev lehm veel piima tootma peaks, et võrreldes parema toodanguga noorlehmaga veel majanduslikult tasuv olla.
Toodanguläve arvutamine
Üleüldiselt kehtivat reeglit ei ole. Majanduslikust seisukohast peab see toimuma hetkel, kui vana lehma tasuvuse piir muutub madalamaks kui mullika keskmine tasuvus. Samas ettevõttes kasvatatud mullikate puhul peab endalt küsima, kui palju peab vana lehm tootma, et olla konkurentsivõimeline noorlehmadega. Toodangulävi näitab, millisest päevatoodangust alates peab seemenduseks mitte sobiva lehma asendama noorlehmaga. Kui vana lehm on tasuvam, müüakse lõpptiine mullikas või noorlehm maha.
Meeles peab pidama, et toodangulävi ei jää kunagi samale
tasemele. See on muutuv suurus seoses turutingimustega. Nii mõjutavadki
eelkõige piimahind, sööda kulud kui ka mullikate/noorlehmade turuhind toodanguläve
suurust. Näiteks kui piima hind langeb, väheneb ka vanade lehmade puhul nõutav
minimaalne päevane piimatoodang. Kui piimahind langeb 32 sendilt 21 sendile kg
kohta, siis võivad vanad viljatud lehmad jääda karja seniks, kuni suudavad toota
päevas 10,2 kg piima või teiselt poolt vaadates, kui noorlehm saavutab toodanguks
26kg/päevas. Ka kerkivate söödakulude korral väheneb nõutav piimatoodangu määr
vana lehma kohta, kui teised tingimused jäävad samaks. Samuti väheneb nõutav
piimakogus juhul, kui noorloomade turuhind tõuseb. Nii langeb teiste tingimuste
kehtima jäämise korral nõutav piima kogus 1,6kg/päevas juhul kui mullikate
väärtus tõuseb 500 eurot/looma kohta. Kui mullika väärtus
tõuseb 650 eurot, 1100 eurose hinna pealt 1750 eurole, langeb vana lehma nõutav
päevane piima toodang 2,4 kg lehma kohta (sõltumata toodangust, mille noor
lehma asendab).
Seevastu kerkivad tunduvalt vanade lehmade toodanguläved seoses lehmade
pikema kasutusajaga, kuna sellisel juhul investeerimiskulu „mullikad“ jaotatakse
pikema aja peale ja ei avalda nii suurt koormust noorlehmadele.
Kokkuvõte
- Kui tõuseb mullikate päevane toodang, tõuseb ka
vanadelt lehmadelt nõutav toodangulävi, et olla sama tulus kui noorlehm.
- Kõikuvad piima- ja mullikatehinnad nõuavad
pidevat toodanguläve ümbervaatamist ja uuendamist. Seevastu on suhteliselt
väike mõju noorema lehma asendusmomendile vanade lehmade kõrgemal rasva- ja
valgusisaldusel.
- Lüpsikarja pikem kasutusaeg tõstab vanade lehmade toodangu läve. Asendusmoment tuleb ümber arvutada.
- Ka söödaratsiooni koostis (eelkõige jõusööda ja kõrvaltoodete hinna kõikumised) mõjutab asendusmomenti.